Friday, November 28, 2008

3. nädal - Personaalne õpikeskkond ja kogukonnad ning sotsiaalsed võrgustikud

Personaalsed õpikeskkonnad sotsiaalsetes võrgustikes või sotsiaalsed võrgustikud personaalsetes õpikeskkondades? Mis juhtub siis, kui töötame grupis? Kuidas hallata infovooge ja info liikumist?

Kui peame end mingi grupi liikmeks, siis peame end mingite sidemetaga seotuks selle grupiga, kujutame end kuuluvat ühtlasi teatud ruumi.
Kuivõrd inimestel on ettekujutus Internetist kui lõputult suurest ruumist, siis on raske end selle ruumi kaudu end kellegagi siduda. Märgatavalt lihtsam on end grupi liikmena tunda, kuuludes mõne IVA, Moodle või WebCT sarnase veebipõhise õpikeskkonna mingi ainekursuse liikmeskonda. Kuuluvus on tegude oluline motivaator ja kuuluvuse tunnet personaalsed õpikeskkonnad ei toeta eriti. Seega ei ole oodata ka häid grupitöö tulemusi.

Info kättesaamiseks loodud agregaatorlehed on muidugi väga toredad asjad.

3 comments:

Unknown said...

Mis Te, Maarja, arvate, kas selleks, et õpikeskkonnas oleks kuuluvustunne, peaks õpikeskkond olema parooli taga? Praegu on meil keskkonnaks kursuse ajaveeb, koos agregaatorlehega, nende kaudu me suhtleme teiege, samuti pääsete vaid ühe hiireklikiga kursusekaaslaste ajaveebidesse...

Tervitades Kairit

Maarja K. said...

Ei ole mõelnud, pole selle peale tulnud, et kuuluvustunde olemasoluks peaks õpikeskkond olema parooli taga. Ega õpilased ei ole koolis luku taga ja ka õpetajad ei ole koolis luku taga. Samasse (piiritletud) ruumi kuulumine aitab tekitada kuuluvustunde. Parool ei ole siin just võtmesõna. Kui aga mõelda - kodusem ja mugavam on olla keskkonnas, kust juhuslik rahvas läbi ei voori. Klassi niisama lihtsalt keegi teine sisse ei astu peale antud klassis antud tunnis olevate õppurite ja õpetaja.

Unknown said...

Siinkohal mängib kindlasti rolli ka inimese personaalne ruum ja kuidas ta seda enda jaoks tajub. On neid, kellel on see väga suur ja ollakse väga kinnine ning "sissetungijaid" uuritakse hoolega. Tõenäoliselt ei ole seda tüüpi inimesed nõus ka oma personaalset keskkonda teistega jagama ja seda teistele avatuks tegema. Teine äärmus on jällegi need, kelle personaalne ruum tema ümber on väga minimaalne ja vajadus sotsialiseerumise ja enda avatuks tegemise järele on suur..Kaldun arvama, et need inimesed isegi ootavad võõraid "sisse astuma"...