Mis on siis parem? Kas avatud (ehk siis mingis mõttes personaalsed keskkonnad) või suletud õpikeskkonnad (õpihaldussüsteemid)?
Asjad on paremad või halvemad sõltuvalt sellest, kust vaadata. Tavaõppetöö jaoks on mugavamad "suletus" õpikeskkonnad - seal hea hindeid panna ja näha, kes mida kui mitu korda vaadanud.
Kas suletud õpikeskkonnad on ikka õppijakesksed keskkonnad või hoopis administratiivsed abivahendid?
On ikka sama palju õppijakesksed kui tavatunnid.
Kas ja mis on puudu praeguses pedagoogilises lähenemises? Mis võiks olla sellisel juhul alternatiivne lahendus?
Väga lai küsimus. Kellel on puudu, kellel ei ole. Räägitakse, et tegelikult valitseb tasakaal. Ei tunneta pedagoogilises lähenemises puudujääke, kuivõrd alternatiivseid lahendusi on palju.
Kas õppejõu ja õppija rollid muutuvad erinevates keskkondades?
Arvan, et avatud keskkonnas õppejõu ja õppija rollid on kergemini segunevad.
Kas ühe keskkonna puudus on teise keskkonna eelis?
Ei.
"Suletud" õpikeskkonna IVA kasutamise kogemus.
Plussid ja miinused.
Plusse väga palju: Õppematerjalid, ülesanded raamaturiiulis kas failidena/viitadena organiseeritud kaustadesse.
Õpilase poolt täidetavad ülesanded päevikus esitatavad, tähtajad, hinded ja kommentaarid nähtavad õppurile. Õpetajal mugav kodutöid üle vaadata ja hinnata. Kontrollteste võimalik teha, testitulemused automaatsed jne, jne.
Pluss on, et foorum on olemas, miinuseks aga, et tavaarvutikasutaja jaoks ebaloogiline ja ei ole ülevaatlik. Samuti miinus on terminoloogia, mis IVAs kasutusele võetud – vaja nimetused eraldi ära õppida, siis alles võimalik liigelda keskkonnas valutult – esmakülastaja on nagu labürindis – ei tea, kuhu minna, teeotsad on ühtemoodi – kõik võõrad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Väga konkreetsed vastused. Teie vastustest jääb mulje (või on petlik?), et olete üsnagi suurel määral traditsioonilise õppetöö austaja, kus õpetaja on informatsiooni edastaja ja õppija passiivne vastuvõtja. Mul tekkisid siiski mõned küsimused. "Asjad on paremad või halvemad sõltuvalt sellest, kust vaadata. Tavaõppetöö jaoks on mugavamad "suletus" õpikeskkonnad - seal hea hindeid panna ja näha, kes mida kui mitu korda vaadanud." Tundub, et see on õpetaja vaatenurgast öeldud. Olen nõus, et suletud keskkonnad on head administreerimiseks, aga kas see muudab keskkonna kohe mugavamaks ja paremaks? Mis te arvate, kuidas on õppija vaatenurgast?
Pedagoogiliste lähenemiste puudujääke hinnates peakski väga laialt kogu ühiskonnas toimuvat vaatama. Kui ikka kooliseinte vahelt kaugemale ei vaadata, siis ei tekigi vajadust midagi hariduses muuta. Pedagoogiliste lähenemiste muutuste vajadus tuleb minu arust ikkagi ühiskonnas toimuvatest muutustest...
Vastused õpetajanna küsimustele:
1. Jah, mulje on petlik
2. Mugav on keskkond, mida tuntakse, millega ollakse harjunud.
3. Sõltub õppija isikuomadustest.
Post a Comment